Otse põhisisu juurde

Viljandi kultuuriakadeemia 25/65: KILLUKESI AJALOOST




Kauaaegse õppejõu Ants Salumi (1923–2012) meenutused esimestest aastatest:Tallinna Kultuurharidusala kool



Kooli ületoomine ei kulgenud valutult. Tallinnast oli nõus kaasa tulema ainult 4 õpetajat: Filip Joon, Heino Kulvere, Raivo Laikre ja Eik Toivi.



Kool asus 20. sajandi alguses ehitatud nn. Ormissoni hotellis



"Kunagi varem pole meie kool vastu võtnud nii palju õpilasi kui tänavu" märgib kooli uus direktor Priit Auspere (Kultuur ja Elu, 1961)



"Õppeplaanid on huvitavad ja põhjalikud. Sama võib öelda ka aineprogrammide kohta, mis tulid Moskvast" (Ilmar Saarelaid) 
"Kultuurikoolile andsid tema näo ja sisu õpetajad. Püüdsime rakendada kõiki, kes elasid Viljandis ja olid nõus andma oma teadmisi ja oskusi noortele kultuuritöötajatele. Uue õpetaja toomine Viljandisse oli mõeldamatu" (Jaak Moks, 1930-2012)



Sisekorraeeskiri: "Viljandi Kultuurharidustöö kooli töö- ja õppedistsipliin põhineb õpetajate, teenistujate ja õpilaste teadlikul ning kohusetruul töö- ja õppeülesannete täitmisel. Töö- ja õppedistsipliin garanteeritakse veenmismeetoditega ning ergutustega kohusetruu ja eduka tööülesannete täitmise eest."

Klubitöö: "Nõukogude asutustes on levinud asjaajamise 2 vormi: tsentraliseeritud ja diferentseeritud asjaajamine"




Mati Muru (1937-2017): "Me ei kujutanud isegi täpselt ette, mis asutus kolledž on, missugused peaksid olema kolledži õppeplaanid ning kui pikk õppeaeg"



Enn Siimer: "Kindlasti oli see murranguline aeg nii selle kooli kui ka minu enda elus"



Tõnu Kuke (vasakul) ja Mare Hundi kujundatud kooli tutvustavad bukletid



Arengukava 1998-2002: Kolledž pöörab erilist tähelepanu rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele eesti omakultuuri olulisuse teadvustamise kaudu



2002. ja 2012. a. juubelipidustuste puhul ilmunud väljaanded




«Peame alatasa seletama, et me ei ole päriselt see, mida meie nimi ütleb. Teatavasti viitab «kolledzh» eelkõige keskhariduse taset pakkuvale õppele. Pealegi see samm ei ole ju midagi erakordset. Ammu oleme harjunud, et meil on mere-, sisekaitse-, kunsti- ja muusikaakadeemia,» rääkis Barkalaja.
(https://www.postimees.ee/1382891/viljandi-kultuurikolled-ist-sai-kultuuriakadeemia, 12.05.2017)



Ühinemislepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo reedel, 26. augustil kell 13 Haridus- ja Teadusministeeriumis. Samas allkirjastatakse ka Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav koostöölepe, millega muudetakse 2000. aastal sõlmitud riikliku õppekava arendamise lepingu tingimusi.
Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga on osa kõrgharidusmaastiku korrastamise kavast. Ühinemine võimaldab otstarbekamalt kasutada olemasolevaid ressursse, avardab üliõpilaste valikuvõimalusi ning võimaldab senisest tulemuslikumalt ühitada õppe- ja teadustöö eelkõige rahvusteaduste, infoteaduste, muusikaõpetuse ja -teaduse, kunstide ning uusmeedia valdkonnas.
(https://www.hm.ee/et/uudised/viljandi-kultuuriakadeemia-liitub-tartu-ulikooliga, 2007)





2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Jakobsoni 14), kus asub terve muusikaosakond: nii pärimus-, jazz- kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja/ Koidu seltsimaja hoone.
Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast (Wikipedia)


KOOLI OMA AJALEHT




Aastal 1998 hakkas ilmuma kooli häälekandja KOLLETAJA, mida toimetasid ja sisustasid tudengid ise. Toimetajad: Tiiu Raid, Mart Usin. Aastal 2002 muudeti ajalehe nimi VOX CULTURAE'KS, toimetasid Heimar Lill ja Kulno Malva, hiljem Reelika Punab


LÕPETAJATE LEHED



Õppeaasta lõpus on tavaks välja anda trükis ehk lõpetajate leht lõpetajate nimedega ja rektori / direktori pöördumisega lõpetajate poole


KONVERENTSID


Läbi aegade on meie koolis toimunud suur hulk erinevaid sümpoosiume ja konverentse, nii kohaliku kui rahvusvahelise haardega. Piltidel valik konverentside teese





TOIMETISED



Ülemisel ja alumisel pildidl: Kultuurikolledži toimetised / toimetuse kollegium: Ene Lukka, Ants Salum, Enn Siimer






Kultuurhariduse osakonna toimetised, toimetajad Tiia Pedastsaar, Urmo Reitav



Rahvusliku käsitöö osakonna toimetised STUDIA VERNACULA 







KOLLEDŽ / AKADEEMIA KIRJASTAJANA, AUTORINA, TOETAJANA



Kolledž/ akadeemia on läbi aegade kirjastanud ja toetanud õppe- ja teaduspublikatsioonide väljaandmist. Pildil armastatud tantsuõpetaja Paul Bobkovi koostatud õppematerjalid


Talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri "Mütsiraamat "
"Noor kultuurimõte" - 39 mõtisklust kultuurist ja iseenda olemisest
Tõnu Kallaste "Elementaarne MIDI"



Kantorikoolitus Viljandis (paremal):


"1994. aastal jõutigi niikaugele, et Viljandi Kultuurikolledž võttis vastu esimesed üliõpilased kirikumuusiku-muusikaõpetaja erialale ning Taimi Välbast sai kirikumuusika kateedri juhataja. Justkui tulevikku ette nähes kogus tubli naine kõik uue eriala loomise ja arendamisega seotud materjalid kaustadesse, milleta poleks trükivalgust näinud tema mullu ilmunud raamat «Kantorikoolitus Viljandis». Sellesse väga ilusasse välja­andesse on autor koondanud ülevaate kooli- ja kirikumuusika õppetooli tegevusest aastatel 1994–2004." (Eesti Kirik, 18.06.2008)

XXI sajandi eesti naine - järjepidev kultuurikandja. 2. vihik (vasakul) / koostaja Ene Lukka-Jegikjan - pärimusõpetusest Viljandi Kultuuriakadeemias



ASTA 2011/2012: tantsutudengite väljaanne, XXIII lennu tudengite ja õppejõudude mõtteid endast ja õpingutest

ASTA 2013/2014: etenduskunstide osakonna aastaraamat, teatri- ja tansutudengite I-IV kursuse tudengite mõtteterad



Ingrid Uus. Mõned nopped Kihnu näputööst
Etnograafilised sõbad ja tekid



Liivi Vainu. Läänemaa sõrmkindad
Riina Tomberg. Vatid. Troid. Vamsad



Kärt Summatavet. The letters of Kihnu Roosi
Tiina Jürgen. Mulgi rahvarõivad



Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur : ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust / autor Janek Kraavi

Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses / koostanud Madis Arukask ; [kujundus: Epp Barkalaja]



Uued pillilood pärimusmuusikas / koostanud Sandra Sillamaa
Aime Reier. Abiks väikekandle õppijale



Virgo Sillamaa. Rütmimuusika teooria
Kuuekeelne kannel / koostanud Pille Karras



Valik Viljandi kultuurikolledži / -akadeemia vilistlasmuusikute CD-plaatidest



Kolledži / akadeemia taustaga oli / on suur hulk arvestatavaid tegijaid eesti pärimusmuusika ja ka jazzmuusika maastikul: Anu Taul, Meelika Hainsoo, Ro:Toro, Paabel, Zetod, Marik Kalkun, Untsakad, Oort, Torupillijussi Trio, Vägilased, Virre, Paabel, Mari Pokinen, Maarja Nuut, Kulno Malva ja paljud teised.

Ka akadeemia segakooril ilmus oma plaat 2009-2010, dirigendid Jana Perens ja Pille Kährik 



KAS MÄLETAD VEEL...




Vilistlaste / endiste õppejõudude meenutused möödunud aegadest









ÕPPEJÕUDUDE / VILISTLASTE / ÜLIÕPILASTE PUBLIKATSIOONE



Kolledži / akadeemia lõpetajad / õppejõud on avaldanud erialaseid publikatsioone ka väljaspool õppeasutust, siin siis väike valik nendest.
Ingrid Uus. Noppeid Kihnu näputööst



Loo. Koo. Rõõmusta
Loomast loodud




Piia Rand. Eesti kirivööd
Inna Raud. Vändra kihelkonna rahvarõivad



Kristi Jõeste, Kristiina Ehin. Kirjatud teekond



Cätlin Jaago. Eesti Parmupill



Sergei Drõgin. Participant-reported impact of the non-formal educational activities



Anu Söödi õpikud: Loovtants ja Loovmäng



Anu Sööt. Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis
Krista Sildoja. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale



Guldžahon Jussufi. Kandle Jussi, ehk, Johennes Rosenstrauchi muusikapärand





Oled jõudnud näituse lõppu!





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Raamatukogu pärlid

4.-9. aprillini on võimalik oma silmaga vaadata ja käega katsuda valikut meie kogudes olevaid raamatupärleid. Kõige suurem: Meie raamatukogu üheks suuremaks raamatuks on " TERRA MARIANA 1186-1888 ". Raamatu selja kõrgus on 39 cm. TERRA MARIANA taustaloo kohta saab lähemalt lugeda "Sirbi" artiklist . Olime nende 28 raamatukogu seas, kellele see imekaunis album Rahvusraamatukogu poolt 2015. a. kingiti. Kõige väiksemad Pöidlaraamat 4x8 cm. Johannes Pääsukese "Retk läbi Setumaa 1913"   Raamatu lugemisel kasuta oma pöialt ja pildid hakkavad elama! "KAKS MUINASJUTTU" , mille selja kõrgus on kõigest 4 cm ja Jüri Kivimäe "HANSA" , seljakõrgusega 10 cm. Kõige vanem ajakiri Kõige vanemad ajakirjad meie raamatukogu riiulil on DER BAZAR , 1898. aasta numbrid. Tegemist on 19. sajandi naiste ja moeajakirjaga.

Tantsunädal akadeemias

  Mõtteteri tantsust (Sülfiid : romantiline ballett kahes vaatuses. Tallinn, 2007) ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------