Kauaaegse õppejõu Ants Salumi (1923–2012) meenutused esimestest aastatest:Tallinna Kultuurharidusala kool
Kooli ületoomine ei kulgenud valutult. Tallinnast oli nõus kaasa tulema ainult 4 õpetajat: Filip Joon, Heino Kulvere, Raivo Laikre ja Eik Toivi.
Kool asus 20. sajandi alguses ehitatud nn. Ormissoni hotellis
"Kunagi varem pole meie kool vastu võtnud nii palju õpilasi kui tänavu" märgib kooli uus direktor Priit Auspere (Kultuur ja Elu, 1961)
"Õppeplaanid on huvitavad ja põhjalikud. Sama võib öelda ka aineprogrammide kohta, mis tulid Moskvast" (Ilmar Saarelaid)
"Kultuurikoolile andsid tema näo ja sisu õpetajad. Püüdsime rakendada kõiki, kes elasid Viljandis ja olid nõus andma oma teadmisi ja oskusi noortele kultuuritöötajatele. Uue õpetaja toomine Viljandisse oli mõeldamatu" (Jaak Moks, 1930-2012)
Sisekorraeeskiri: "Viljandi Kultuurharidustöö kooli töö- ja õppedistsipliin põhineb õpetajate, teenistujate ja õpilaste teadlikul ning kohusetruul töö- ja õppeülesannete täitmisel. Töö- ja õppedistsipliin garanteeritakse veenmismeetoditega ning ergutustega kohusetruu ja eduka tööülesannete täitmise eest."
Klubitöö: "Nõukogude asutustes on levinud asjaajamise 2 vormi: tsentraliseeritud ja diferentseeritud asjaajamine"
Mati Muru (1937-2017): "Me ei kujutanud isegi täpselt ette, mis asutus kolledž on, missugused peaksid olema kolledži õppeplaanid ning kui pikk õppeaeg"
Enn Siimer: "Kindlasti oli see murranguline aeg nii selle kooli kui ka minu enda elus"
Tõnu Kuke (vasakul) ja Mare Hundi kujundatud kooli tutvustavad bukletid
Arengukava 1998-2002: Kolledž pöörab erilist tähelepanu rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele eesti omakultuuri olulisuse teadvustamise kaudu
2002. ja 2012. a. juubelipidustuste puhul ilmunud väljaanded
«Peame alatasa seletama, et me ei ole päriselt see, mida meie nimi ütleb. Teatavasti viitab «kolledzh» eelkõige keskhariduse taset pakkuvale õppele. Pealegi see samm ei ole ju midagi erakordset. Ammu oleme harjunud, et meil on mere-, sisekaitse-, kunsti- ja muusikaakadeemia,» rääkis Barkalaja.
(https://www.postimees.ee/1382891/viljandi-kultuurikolled-ist-sai-kultuuriakadeemia, 12.05.2017)
Ühinemislepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo reedel, 26. augustil kell 13 Haridus- ja Teadusministeeriumis. Samas allkirjastatakse ka Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav koostöölepe, millega muudetakse 2000. aastal sõlmitud riikliku õppekava arendamise lepingu tingimusi.
Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga on osa kõrgharidusmaastiku korrastamise kavast. Ühinemine võimaldab otstarbekamalt kasutada olemasolevaid ressursse, avardab üliõpilaste valikuvõimalusi ning võimaldab senisest tulemuslikumalt ühitada õppe- ja teadustöö eelkõige rahvusteaduste, infoteaduste, muusikaõpetuse ja -teaduse, kunstide ning uusmeedia valdkonnas.
(https://www.hm.ee/et/uudised/viljandi-kultuuriakadeemia-liitub-tartu-ulikooliga, 2007)
2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Jakobsoni 14), kus asub terve muusikaosakond: nii pärimus-, jazz- kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja/ Koidu seltsimaja hoone.
Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast (Wikipedia)
KOOLI OMA AJALEHT
Aastal 1998 hakkas ilmuma kooli häälekandja KOLLETAJA, mida toimetasid ja sisustasid tudengid ise. Toimetajad: Tiiu Raid, Mart Usin. Aastal 2002 muudeti ajalehe nimi VOX CULTURAE'KS, toimetasid Heimar Lill ja Kulno Malva, hiljem Reelika Punab
LÕPETAJATE LEHED
Õppeaasta lõpus on tavaks välja anda trükis ehk lõpetajate leht lõpetajate nimedega ja rektori / direktori pöördumisega lõpetajate poole
KONVERENTSID
Läbi aegade on meie koolis toimunud suur hulk erinevaid sümpoosiume ja konverentse, nii kohaliku kui rahvusvahelise haardega. Piltidel valik konverentside teese
TOIMETISED
Ülemisel ja alumisel pildidl: Kultuurikolledži toimetised / toimetuse kollegium: Ene Lukka, Ants Salum, Enn Siimer
Kultuurhariduse osakonna toimetised, toimetajad Tiia Pedastsaar, Urmo Reitav
Rahvusliku käsitöö osakonna toimetised STUDIA VERNACULA
KOLLEDŽ / AKADEEMIA KIRJASTAJANA, AUTORINA, TOETAJANA
Kolledž/ akadeemia on läbi aegade kirjastanud ja toetanud õppe- ja teaduspublikatsioonide väljaandmist. Pildil armastatud tantsuõpetaja Paul Bobkovi koostatud õppematerjalid
Talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri "Mütsiraamat "
"Noor kultuurimõte" - 39 mõtisklust kultuurist ja iseenda olemisest
Tõnu Kallaste "Elementaarne MIDI"
Kantorikoolitus Viljandis (paremal):
"1994. aastal jõutigi niikaugele, et Viljandi Kultuurikolledž võttis vastu esimesed üliõpilased kirikumuusiku-muusikaõpetaja erialale ning Taimi Välbast sai kirikumuusika kateedri juhataja. Justkui tulevikku ette nähes kogus tubli naine kõik uue eriala loomise ja arendamisega seotud materjalid kaustadesse, milleta poleks trükivalgust näinud tema mullu ilmunud raamat «Kantorikoolitus Viljandis». Sellesse väga ilusasse väljaandesse on autor koondanud ülevaate kooli- ja kirikumuusika õppetooli tegevusest aastatel 1994–2004." (Eesti Kirik, 18.06.2008)
XXI sajandi eesti naine - järjepidev kultuurikandja. 2. vihik (vasakul) / koostaja Ene Lukka-Jegikjan - pärimusõpetusest Viljandi Kultuuriakadeemias
ASTA 2011/2012: tantsutudengite väljaanne, XXIII lennu tudengite ja õppejõudude mõtteid endast ja õpingutest
ASTA 2013/2014: etenduskunstide osakonna aastaraamat, teatri- ja tansutudengite I-IV kursuse tudengite mõtteterad
Ingrid Uus. Mõned nopped Kihnu näputööst
Etnograafilised sõbad ja tekid
Liivi Vainu. Läänemaa sõrmkindad
Riina Tomberg. Vatid. Troid. Vamsad
Kärt Summatavet. The letters of Kihnu Roosi
Tiina Jürgen. Mulgi rahvarõivad
Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur : ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust / autor Janek Kraavi
Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses / koostanud Madis Arukask ; [kujundus: Epp Barkalaja]
Uued pillilood pärimusmuusikas / koostanud Sandra Sillamaa
Aime Reier. Abiks väikekandle õppijale
Virgo Sillamaa. Rütmimuusika teooria
Kuuekeelne kannel / koostanud Pille Karras
Valik Viljandi kultuurikolledži / -akadeemia vilistlasmuusikute CD-plaatidest
Kolledži / akadeemia taustaga oli / on suur hulk arvestatavaid tegijaid eesti pärimusmuusika ja ka jazzmuusika maastikul: Anu Taul, Meelika Hainsoo, Ro:Toro, Paabel, Zetod, Marik Kalkun, Untsakad, Oort, Torupillijussi Trio, Vägilased, Virre, Paabel, Mari Pokinen, Maarja Nuut, Kulno Malva ja paljud teised.
Ka akadeemia segakooril ilmus oma plaat 2009-2010, dirigendid Jana Perens ja Pille Kährik
KAS MÄLETAD VEEL...
Vilistlaste / endiste õppejõudude meenutused möödunud aegadest
ÕPPEJÕUDUDE / VILISTLASTE / ÜLIÕPILASTE PUBLIKATSIOONE
Kolledži / akadeemia lõpetajad / õppejõud on avaldanud erialaseid publikatsioone ka väljaspool õppeasutust, siin siis väike valik nendest.
Ingrid Uus. Noppeid Kihnu näputööst
Loo. Koo. Rõõmusta
Loomast loodud
Piia Rand. Eesti kirivööd
Inna Raud. Vändra kihelkonna rahvarõivad
Kristi Jõeste, Kristiina Ehin. Kirjatud teekond
Cätlin Jaago. Eesti Parmupill
Sergei Drõgin. Participant-reported impact of the non-formal educational activities
Anu Söödi õpikud: Loovtants ja Loovmäng
Anu Sööt. Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis
Krista Sildoja. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale
Guldžahon Jussufi. Kandle Jussi, ehk, Johennes Rosenstrauchi muusikapärand
Oled jõudnud näituse lõppu!
Sisekorraeeskiri: "Viljandi Kultuurharidustöö kooli töö- ja õppedistsipliin põhineb õpetajate, teenistujate ja õpilaste teadlikul ning kohusetruul töö- ja õppeülesannete täitmisel. Töö- ja õppedistsipliin garanteeritakse veenmismeetoditega ning ergutustega kohusetruu ja eduka tööülesannete täitmise eest."
Klubitöö: "Nõukogude asutustes on levinud asjaajamise 2 vormi: tsentraliseeritud ja diferentseeritud asjaajamine"
Mati Muru (1937-2017): "Me ei kujutanud isegi täpselt ette, mis asutus kolledž on, missugused peaksid olema kolledži õppeplaanid ning kui pikk õppeaeg"
Enn Siimer: "Kindlasti oli see murranguline aeg nii selle kooli kui ka minu enda elus"
Tõnu Kuke (vasakul) ja Mare Hundi kujundatud kooli tutvustavad bukletid
Arengukava 1998-2002: Kolledž pöörab erilist tähelepanu rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele eesti omakultuuri olulisuse teadvustamise kaudu
2002. ja 2012. a. juubelipidustuste puhul ilmunud väljaanded
«Peame alatasa seletama, et me ei ole päriselt see, mida meie nimi ütleb. Teatavasti viitab «kolledzh» eelkõige keskhariduse taset pakkuvale õppele. Pealegi see samm ei ole ju midagi erakordset. Ammu oleme harjunud, et meil on mere-, sisekaitse-, kunsti- ja muusikaakadeemia,» rääkis Barkalaja.
(https://www.postimees.ee/1382891/viljandi-kultuurikolled-ist-sai-kultuuriakadeemia, 12.05.2017)
Ühinemislepingu allkirjastavad haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo reedel, 26. augustil kell 13 Haridus- ja Teadusministeeriumis. Samas allkirjastatakse ka Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav koostöölepe, millega muudetakse 2000. aastal sõlmitud riikliku õppekava arendamise lepingu tingimusi.
Viljandi Kultuuriakadeemia ühinemine Tartu Ülikooliga on osa kõrgharidusmaastiku korrastamise kavast. Ühinemine võimaldab otstarbekamalt kasutada olemasolevaid ressursse, avardab üliõpilaste valikuvõimalusi ning võimaldab senisest tulemuslikumalt ühitada õppe- ja teadustöö eelkõige rahvusteaduste, infoteaduste, muusikaõpetuse ja -teaduse, kunstide ning uusmeedia valdkonnas.
(https://www.hm.ee/et/uudised/viljandi-kultuuriakadeemia-liitub-tartu-ulikooliga, 2007)
2005. aasta detsembris avati muusikamaja (Jakobsoni 14), kus asub terve muusikaosakond: nii pärimus-, jazz- kui ka koolimuusika õppetoolid. Kultuuriakadeemia Muusikamaja on olulise tähtsusega mitte ainult akadeemiale, vaid ka linnale. Renoveeritud hoone asub linna südames nagu ka akadeemia peahoone. Teostumas on kultuurikvartali idee "kultuur keset linna": kõrvalhoones asub Viljandi Muusikakool ja läheduses vana Ugala teatrimaja/ Koidu seltsimaja hoone.
Maja on ehitatud 1888. aastal historitsistlikus stiilis kahekorruseliseks kivist elamuks, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile. Aastal 1917 asus hoones Viljandi sõjarevolutsioonikomitee. Hiljem asus hoones Sakala Partisanide Pataljoni staap ja nõukogude ajal kasutati seda sõjakomissariaadina. Pärast riigi taasiseseisuvmist asus hoones Riigikaitse Viljandimaa osakond. Ajaloomälestisena on see kaitse all 1964. aastast (Wikipedia)
KOOLI OMA AJALEHT
Aastal 1998 hakkas ilmuma kooli häälekandja KOLLETAJA, mida toimetasid ja sisustasid tudengid ise. Toimetajad: Tiiu Raid, Mart Usin. Aastal 2002 muudeti ajalehe nimi VOX CULTURAE'KS, toimetasid Heimar Lill ja Kulno Malva, hiljem Reelika Punab
LÕPETAJATE LEHED
Õppeaasta lõpus on tavaks välja anda trükis ehk lõpetajate leht lõpetajate nimedega ja rektori / direktori pöördumisega lõpetajate poole
KONVERENTSID
Läbi aegade on meie koolis toimunud suur hulk erinevaid sümpoosiume ja konverentse, nii kohaliku kui rahvusvahelise haardega. Piltidel valik konverentside teese
TOIMETISED
Ülemisel ja alumisel pildidl: Kultuurikolledži toimetised / toimetuse kollegium: Ene Lukka, Ants Salum, Enn Siimer
Kultuurhariduse osakonna toimetised, toimetajad Tiia Pedastsaar, Urmo Reitav
Rahvusliku käsitöö osakonna toimetised STUDIA VERNACULA
KOLLEDŽ / AKADEEMIA KIRJASTAJANA, AUTORINA, TOETAJANA
Kolledž/ akadeemia on läbi aegade kirjastanud ja toetanud õppe- ja teaduspublikatsioonide väljaandmist. Pildil armastatud tantsuõpetaja Paul Bobkovi koostatud õppematerjalid
Talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri "Mütsiraamat "
"Noor kultuurimõte" - 39 mõtisklust kultuurist ja iseenda olemisest
Tõnu Kallaste "Elementaarne MIDI"
Kantorikoolitus Viljandis (paremal):
"1994. aastal jõutigi niikaugele, et Viljandi Kultuurikolledž võttis vastu esimesed üliõpilased kirikumuusiku-muusikaõpetaja erialale ning Taimi Välbast sai kirikumuusika kateedri juhataja. Justkui tulevikku ette nähes kogus tubli naine kõik uue eriala loomise ja arendamisega seotud materjalid kaustadesse, milleta poleks trükivalgust näinud tema mullu ilmunud raamat «Kantorikoolitus Viljandis». Sellesse väga ilusasse väljaandesse on autor koondanud ülevaate kooli- ja kirikumuusika õppetooli tegevusest aastatel 1994–2004." (Eesti Kirik, 18.06.2008)
XXI sajandi eesti naine - järjepidev kultuurikandja. 2. vihik (vasakul) / koostaja Ene Lukka-Jegikjan - pärimusõpetusest Viljandi Kultuuriakadeemias
ASTA 2011/2012: tantsutudengite väljaanne, XXIII lennu tudengite ja õppejõudude mõtteid endast ja õpingutest
ASTA 2013/2014: etenduskunstide osakonna aastaraamat, teatri- ja tansutudengite I-IV kursuse tudengite mõtteterad
Ingrid Uus. Mõned nopped Kihnu näputööst
Etnograafilised sõbad ja tekid
Liivi Vainu. Läänemaa sõrmkindad
Riina Tomberg. Vatid. Troid. Vamsad
Kärt Summatavet. The letters of Kihnu Roosi
Tiina Jürgen. Mulgi rahvarõivad
Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur : ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust / autor Janek Kraavi
Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses / koostanud Madis Arukask ; [kujundus: Epp Barkalaja]
Uued pillilood pärimusmuusikas / koostanud Sandra Sillamaa
Aime Reier. Abiks väikekandle õppijale
Virgo Sillamaa. Rütmimuusika teooria
Kuuekeelne kannel / koostanud Pille Karras
Valik Viljandi kultuurikolledži / -akadeemia vilistlasmuusikute CD-plaatidest
Kolledži / akadeemia taustaga oli / on suur hulk arvestatavaid tegijaid eesti pärimusmuusika ja ka jazzmuusika maastikul: Anu Taul, Meelika Hainsoo, Ro:Toro, Paabel, Zetod, Marik Kalkun, Untsakad, Oort, Torupillijussi Trio, Vägilased, Virre, Paabel, Mari Pokinen, Maarja Nuut, Kulno Malva ja paljud teised.
Ka akadeemia segakooril ilmus oma plaat 2009-2010, dirigendid Jana Perens ja Pille Kährik
KAS MÄLETAD VEEL...
Vilistlaste / endiste õppejõudude meenutused möödunud aegadest
ÕPPEJÕUDUDE / VILISTLASTE / ÜLIÕPILASTE PUBLIKATSIOONE
Kolledži / akadeemia lõpetajad / õppejõud on avaldanud erialaseid publikatsioone ka väljaspool õppeasutust, siin siis väike valik nendest.
Ingrid Uus. Noppeid Kihnu näputööst
Loo. Koo. Rõõmusta
Loomast loodud
Piia Rand. Eesti kirivööd
Inna Raud. Vändra kihelkonna rahvarõivad
Kristi Jõeste, Kristiina Ehin. Kirjatud teekond
Cätlin Jaago. Eesti Parmupill
Sergei Drõgin. Participant-reported impact of the non-formal educational activities
Anu Söödi õpikud: Loovtants ja Loovmäng
Anu Sööt. Tantsuline liikumine põhikooli kehalise kasvatuse tunnis
Krista Sildoja. Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale
Guldžahon Jussufi. Kandle Jussi, ehk, Johennes Rosenstrauchi muusikapärand
Oled jõudnud näituse lõppu!
Vaata ka:
Viljandi Kultuurikool https://www.wikiwand.com/et/Viljandi_Kultuurikool
Viljandi Kultuurikool https://www.wikiwand.com/et/Viljandi_Kultuurikool
Kommentaarid