Tantsunädal akadeemias

 Mõtteteri tantsust

(Sülfiid : romantiline ballett kahes vaatuses. Tallinn, 2007)

👀Tantsutraditsioonid kätkevad endas palju infot mineviku kohta ja annavad aimu möödunud aegade elukommetest, väärtushinnangutest ja sotsiaalsusest. Palju sellest ongi peidetud just tantsu tunnetuslikku poolde, mis tingib tantsija hoiakud, meeleolu, avatuse, liikumise intensiivsuse jms.

👀Tants on ühiskonnas läbi aegade olnud sotsiaalne suhtlusvorm, kuid on pakkunud ka võimalust meelt lahutada.

(M. Sarv. Traditsioonilise tantsu problemaatika tantsuklubide näitel. - Rahvast ja tantsust. Tallinn, 2010. Lk. 79-87)

👀Igas teadaolevas inimkultuuris eksisteerib nähtus, mida saab määratleda tantsuna. 

👀Mistahes esteetlise väärtuse ja rahulolu saavutamiseks... peab tants olema tunnetatav läbi elava keha.

👀Tants, kuigi tal on visuaalne komponent, on olemuslikult kinesteetiline kunst, mille väärtustamine ei piirdu ainult silmale nähtavaga, vaid kaasab kogu keha.

(H. Einasto. Tants kui somaatilis-kinesteetilise mõtlemise kunst". - Teatrielu 2013, lk. 58)

👀Tantsuks loetakse inimese mõtete ja tunnete kunstilist väljendamist rütmiliselt korraldatud liigutuste abil. 

👀Pole kahtlust, et tantsu tekkimise üheks iidseks põhjuseks oli inimeste loomulik liikumisvajadus, et muuta oma lihaseid tugevamaks ja liigesed painduvamaks.

(H. Selmet. Tantsu metoodika algklassides. Tallinn, 1978)

👀Tantsukunst on kolmemõõtmeline— liikuv, muutuv ja efemeerne. Kuigi
selles on olemas nii ruumiline kui ka ajaline aspekt, on viimane siin domineeriv.

👀Selleks, et kinnistuda kultuurimälus,kasutab tantsuetendus ka oma struktuuris
spetsiifilisi mnemoonilisi võtteid, mis mõjutavad vaataja visuaalset taju..

👀Ühe ja sama liigutuse kiires tempos kordamine — see on trikk, kuid sellel trikil on tugev mõju vaatajate alateadvusele.

(M. Goltsman. Tantsuetenduse efemeersus ja mnemoonika. - Teater. Muusika. Kino. 2006, nr2)

👀Nii võib ka üksiku kunstiteose ilmumine kultuuri täita plahvatuse rolli ning luua võimaluse
vaadelda tantsu kui loomingulist-dünaamilistvaldkonda, kus uute koodide kasutuselevõtt ja vanade koodide süntees toob kaasa arengu. Tantsulavastus esitab korraga nii selle autori
kontseptsiooni, sh väärtusi, kui ka esteetilisi ja vormilisi lahendusi, luues sel moel uusi tähendusseoseid või võttestikke.


👀Tendentside vaheldumine tantsuväljal on loomulik nähtus, kajastades välja dünaamikat ja paindlikkust. Kui üks, olgu selleks siis kehapõhine või eksperimenteeriv ja eri meediume kaasav suund, jääks valdavaks pikaks ajaks, võiks selles näha märki sumbumisest
ja seisakust.

(I. Viirpalu. Eesti nüüdistantsumaastik semiootilisest perspektiivist. - Teater. Muusika. Kino. 2016, nr6)

👀Erinevalt kirjaniku, (visuaal)kunstniku või helilooja omast on koreograafi looming suuresti nagu sisaliku tee kivil: lavalt kadudes muutub see sageli nähtamatuks, jättes ometi jälje inimeste mällu ning see võib kaudselt mõjutada kultuuri arengut pikemalt, kui on ballettmeistri enda või tema teoste eluiga.

👀Koreograafi looming ei ole üksnes loodud tantsutekst ja lavastused, mis säilivad eelkõige inimeste kehamälus, vaid ka tema loomemeetod ja viis töötada tantsijatega, mis võivad suulise pärimusena elada kauem kui kehasse talletatu.

(H. Einasto. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje. Tantsuteatri uurimise metodoloogiast Rahel Olbrei pärandi näitel. - Methis. 2015, nr14. Lk. 102-118)

👀Keha laval vaatlen kui olevikulist elusolendit, kellesse on kätketud nii tema minevik kui ka tulevik.

👀Kõnekas keha vajab kogemusi.

👀...  iga keha kannab endas tegelikult lugu.

(Raho Aadla. - Koreograafiraamat. Tallinn, 2019. Lk. 11-23)

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

👀Muusika ja tants on iidsest ajast olnud omavahel seotud. Neid saab käsitada muusikaheli ja kehaliikumise koreomuusikalise seosena, mis võib leida aset erinevates (rituaalsetes) kontekstides Šamanismist kuni tegevuskunstini.

(K. Aus, G. Lock. Liikumiskvaliteedid koreomuusikaliste seoste parameetrina tantsuetenduse "Tallinn-Aegviidu" näitel. - Kunstide vastastoimed. Tallinn, 2012. Lk. 64-78)

👀Ükski dirigent ei dirigeeri kaks korda ühtemoodi ja ükski tantsija ei tantsi kaks korda samamoodi. Inimkeha sisemine motoorika on pidevas muutumises, samuti tema ruumitaju ja kohaloluvõime.

👀Tantsus peaks kehaline intelligentsus säilima alati, ka siis, kui teised intelligentsused muutuvad üha olulisemaks ja vahel isegi olulisemaks, kui kehaline.

👀Kui praegusel ajal on etenduskunstis ja tantsus oht jääda kiirtoidu tasandile, siis teadlikkus ja süvenemine võivad ttõsta ka selle noore kunstiliigi väärtust.

(A. Ruusmaa. Keha ja intelligentsus. - Eesti tantsukunst: nüüd ja ..? Tallinn, 2015. Lk. 99-108)

👀Kas me kujutame ette, et balletilavastuses pakutakse publikule tavapärase efemeerse muinasjutu asemel lugu sellest, kuidas luik vaevab pead, ega prints pole juhuslikult gei, ning prints esitab klassikalise tantsu võtmes oma valutavate hammaste ja selja lugu? ... Iga lugu nõuab oma keha. Ja iga keha loob oma loo.

(K. Valtna. Tehnika ja teadmine tantsuhariduses. - Eesti tantsukunst: nüüd ja ..? Tallinn, 2015. Lk 93-108)