Eesti villa nädal

https://www.hippopx.com/et/sheep-tree-funny-474382

See blogilehekülg on pühendatud "Eesti villa nädalale", mis toimub 11.-18. novembril TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel. 
Blogi sisaldab viiteid lambakasvatuse käsiraamatutele, artiklitele ja veebilehtedele, samuti lambavilla ja ketramise teemalistele allikatele. 
Siit leiate ka väikese valiku rahvalaule ja vanasõnu lammastest. 
Kasulike allikate alt võib leida viiteid lamba- ja villateemalistele artiklitele ja veebilehtedele, samuti viiteid Põhjamaade lambakasvatust ja lambavilla käsitlevatele teadusartiklitele. 

Lehe sisukord:
🐑LAMMAS - EKMS 2. osa - katteandja, villakandja; vaata kes on hill või tärr
🐑KETRAMA - EKMS 1. osa - kõrgutama, keerama, nokutama
🐑VILL - EKMS 4. osa - vaata, mis on tutik, pelts või uudik jne.
🐑Tervitused lambapügajatele: Villad venima, karvad kasuma! ; Lammas villavaks, rauad
teravaks!


LAMBAKASVATUS EESTIS

 

"Lambakasvatus" 
Täistekst http://www.digar.ee/id/nlib-digar:431035

 
"Mahepõllumajanduslik lambakasvatus" 
Täistekst http://www.digar.ee/id/nlib-digar:611236

 
Ute!Ute!Ute! : traditsioonilise lambapidamise kogemusi. Täistekst http://www.digar.ee/id/nlib-digar:132468

 
"Traditsiooniline lambakasvatus 
Eesti ja Soome rannikualadel ning saartel : projekti KNOWSHEEP raames läbi viidud uuringud 2013" 


 
"Lambakasvatuse valdkonna käsiraamat" 

"Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti
tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Nii eesti tumedapealine
kui eesti valgepealine lambatõug on sünteestõud, sest nende aretuses on kõrvuti
puhasaretusega kasutatud parandajaid lambatõugusid. Viimastel aastatel on
alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala
lammaste kasvatamisega Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude
parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi
lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, flaami piimalambaid, dorperi
lambaid. 2010.aastal toodi Eestisse esmakordselt beltexi tõugu jäärasid..."


LAMMAS RAHVALUULES


Sest need sikud sekutavad,
Emakitsed kekutavad,
Et olen eide valge lammas,
Sinivilla utekene;
Vill oli selgas kui lemmehein,
Saba oli taga kui tuuliviht.
H II 16, 156 (197) < Kose khk., Palvere v. - J. M. Sommer (saatja) & G. Altschneider (koguja) (1887)
🐏🐑

Naesed teie teete pattu,
Viite valged villad kottu (peaks olema: potti)
Ei te salli musta lammast,
Valget põlgate nii sama,
Oh mõtle sa oh inime,
Ei lammas sünni sinine,
Kuidas sina villad värvid,
Nõnda Jumalat sa narrid.
H II 58, 284 (16) < Jüri khk. - J. Saalwerk < Mart Wohmann (1897)

🐏🐑
Lammas läks lauta ral-la-la
Tall oli taga taedu-raedu,
Vill oli selgas luhteeina;
Panni mina neiud niitama
Punapõlled põimima
Sinipõlled sikutama
Valged põlled vaatama.
AES, MT 43, 51 < Häädemeeste khk., Padina k. - Salme Soosaar < Anna Born, 90 a. (1926)
🐏🐑

Kile, kile karja,
Võta vikat selgä,
Lüü mulle einä.
Mina ein lehmäle,
Lehem mulle pippi.
Mina pipp põrsale,
Põrsas mulle põtka.
Mina põtk ämmäle,
Ämm mulle kakku.
Mina kakku Kaleville, 
[!]Kalev mulle leste.
Mina lest lambale,
Lammas mulle villa.
Mina vill villikelle:
Siält said sulasele sukakesed,
Karjussele kaltsukesed,
Perepojale püksikesed,
Mulle enele eenämüts.
AES, MT 88, 38 < Kodavere khk., Sassukvere k. < Alatskivi v. - August Tamm < Leena Jõgi (1932)

🐏 Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka.
🐏Kevadene sopasuutäis on lambale enam kui sügisene rohukõhutäis
🐏Lammas on linaseemnes sigima, kanapojas kaduma (s.o. kerge sigima, aga kerge ka surema)
🐏Lammasv võib koorma heinu läbi oherdiaugu ära süüa
(EKMS, 2. osa, lk. 428)
🐏Kui lammas pügamise ajal situb, siis sigineb, kui kuseb, siis kahaneb (Eesti vanasõnad, II, lk. 89 ; Pär, J. Laarmann)



LAMBAVILL

 
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:CSIRO_ScienceImage_11160_Siroscour.jpg

  
https://www.ester.ee/record=b1619564*est

 
https://www.ester.ee/record=b2893810*est

 
https://www.ester.ee/record=b5288537*est

 
https://www.ester.ee/record=b5491203*est

 
Täistekst http://www.digar.ee/id/nlib-digar:195488

👆üles

VALIK ARTIKLEID LAMBAVILLAST

 
Lamba pügamine, EPM FP 358:37, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalView/1215706

👉Gilleke Kopamees. Ood Eesti villaandjale. Kultuur ja Elu, 2002

"Inimese valiku kriteeriumiks maalamba kujundamisel on olnud vill – nagu lamba üks vanu, kuid tänapäevalgi tuntud nimesid, villaandja, meile reedab. Vill oli hinnaline, seda kingiti tänutäheks ämmaemandale. Villas maksti osa suiliste või tüdrukute, sulaste või karjalaste palgast, villa ohverdati jne. Kui tsiteerida folklorist Mall Hiiemäed, võib öelda, et vill oli omal ajal nagu “roheline valuuta” "

👉Roos, Julika. Eesti maalammas. – 2012. Käsitöö, (2012) sügis, lk. 56-57 : ill.
Maalamba villatüübid, villa värvid. Eesti maalamba põlvnemine.

👉Eesti vill ja eesti lambad : lammaste tõuaretus on Eestis 120 aastat vana. – 1943.
Eesti Sõna, 18.08.1943, nr. 188.

👉Sarjas, Aive. Häda villaga: lambakasvatajatel üle ja käsitöömeistritel puudu.- Maaleht, (2010) 16. dets., lk. 20-21.
Eestis kasvatatakse peamiselt lihalambaid, kelle villast tehtud lõnga kvaliteet ei vasta käsitöömeistrite nõuetele.

👉Must, Birjo. Palju lambaid, aga vähe villa . – Maaleht, (2014) 11. dets., lk. 20-21.
Eesti lambavilla, lambaliha ja lambanaha kasutuspotentsiaalist, näiteid valdkonnga tegelevate talude ja ettevõtete näol.

👉Roos, Julika. Rootsi peenvillalammas ja ketramine tema villast.- Käsitöö, (2012) talv, lk. 58-61 : ill.

👉Luhamaa, Liis. Villa kammimine. –Käsitöö, (2010) talv, lk. 88-89 : ill.
Milline vill sobib kammimiseks, mille poolest kammitud vill erineb kraasvillast ja kuidas käib kammimine minikammidega.

👉Roos, Julika. Villalambad ja villa pesemine. – Käsitöö, ISSN 1736-9045. (2010) suvi, lk. 98-99.

"Maalamba tüüpi lammaste villale on iseloomulik kahekihilisus: alusvilla ja pealisvilla olemasolu..."

 
Villa kraasimine, ERM Fk 181:3, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/622978


KETRAMINE


 
Kedervarrega ketramine., ERM Fk 1536:69, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/763458

 
Postkaart sarjast "Eesti tüübid". Pooleajamine ja lõngakerimine - kaks naist voki ja kerilauaga. Parempoolsel foto: lina ketramine kaldvokiga, AM _ 13741:69 F 17248, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalView/2691537

👉Luhamaa, Liis. Eesti maalamba villast lõnga ketramine. – 2012. Käsitöö, (2012) sügis, lk. 58-59 : ill.

👉Roos, Julika. Ahvenamaa lamba villast ketramine. – 2013. Käsitöö, (2013) kevad, lk. 61.

👉Luhamaa, Liis. Kedervarrega ketramine ja korrutamine. – Käsitöö, (2011) suvi, lk. 100-102 : ill

👉Luhamaa, Liis. Kedervarrega ketramine ja korrutamine.-Käsitöö, (2011) suvi, lk. 100-102 : ill.
 
👉Luhamaa, Liis. Ketramine ja ketrusvahendid.-Käsitöö, (2011) kevad, lk. 94-95 : ill.
Milline vill sobib kammimiseks, mille poolest kammitud vill erineb kraasvillast ja kuidas käib kammimine minikammidega.
 
👉Tüür, Kadri. Ketramise semiootika.-Vikerkaar, (2010) nr. 1/2, lk. 141-146.
Ketramisesest semiootilisest vaatepunktist. Pikemalt ka muhu sukast kui tekstuaalsust kandvast märgist.
 
👉Luhamaa, Liis. Kraas- ja kammlõnga ketramine.-Käsitöö, (2011) talv, lk. 55-57 : ill.
 
👉Roos, Julika. Lõnga ketramine vokiga.-Käsitöö, (2012) kevad, lk. 58-61 : ill.
 
👉Luhamaa, Liis. Vokk ja vokiga ketramine.-Käsitöö,(2011) sügis, lk. 54-57 : ill.

👉Vedru, Gurly. Värtnakedrad eesti arheoloogilises leiumaterjalis.-Eesti Arheoloogiaajakiri, 1999, nr. 2, lk. 91-114

"Ketramisviise oli mitmeid. Üks võimalikest oli järgmine: ketraja istus koonlapuu all ning tõmbas vasaku käega koonlast lahtikistud heiet, parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel aga keerutas kedervart, mis vastavalt ketruse pikenemisele viidi edasi paremale, nii kaugele kui võimalik (joon. 1). Seejärel lõng pingutati ning keriti ümber kedervarre pikema otsa. Teise ketramis viisi kirjeldus pärineb Ilmari Manniselt. Selle järgi istus ketraja kõrgel ahjul, värten pandi parema peoga vastu reit rullides keerlema, seejärel lasti aga järsult lahti. Pöörlev värten keerutas heide lõngaks, ketraja harutas järjest uut heiet juurde. Kui värtna ots põrandale ulatus ja seisma jäi, tõsteti see üles ning valmis lõng keriti kedervarre peenema otsa ümber, lõnga ots kinnitati uuesti täkke külge ning kõik algas jälle otsast peale ..."

👆üles

KASULIKKE ALLIKAID

Lingitavad pealkirjad viivad allikate täistekstini või veebileheküljele.

🐑K. Jaama, E. Müts. Lambakasvatus Eestis.-Teaduslike tööde kogumik, 48, lk. 86-91
"Eesti lambakasvatuse arengus võib täheldada kolme etappi; 1) peenvillalammaste kasvatamine (1825 ... 1870), 2) lihalammaste kasvatamine (1864... 1916) ja 3) liha-villalammaste kasvatamine ning uute oludekohaste lambatõugude aretamine (alates 1926. aastast). Viiekümne aasta jooksul on Eestis sihikindla aretustööga kujundatud kaks uut, kohalikes oludes hästi kohanenud liha-villalambatõugu: eesti tumedapealist ja eesti valgepealist tõugu lambad."

🐑Elmar Liik. Lambakasvatus.- Põllumehe käsiraamat. V osa, Loomakasvatus. II, Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi toimetised ; nr. 17, lk. 233-276
"Taludes peeti alguses kohalikke maalambaid. Pikkamööda levisid ka taludesse mõisnike poolt imporditud tõulambad. Maalambad olid väikesed, lühisabalised ja ara iseloomuga. Hoolitsemine lammaste eest oli võrdlemisi puudulik, eriti kevadtalvel, kus need pidid tihti endid elatama ainult õlgedest. Eluruumid olid pimedavõitu ja kitsad. Arvesse võttes nende kehvi pidamistingimusi, ei ole ime, et nende kehaehituses esines vigu ja nad andsid vähe (1 — IV2 kg) ning vahelduvate omadustega villa. Imestamisväärt aga oli nende lammaste vastupidavus ja leplikkus ning küllalt hää sigivus. Lambaid kasvatati taludes päämiselt oma tarviduste rahulda miseks."



🐑Paul Ariste. Lõuna-Eesti villavakmine. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XIV, 1939, lk. 59-68
 


🐑Karmen Ibus. Villa töötlemise tervikahel. [MES nõuandeteenistus]

"Väga palju arvatakse, et lambavill tekib justkui pügamisekäigus. Sellest tulenevalt on arusaam, et lambavilla hind peaks katma ära pügamise hinna, kuna vill „tekib justkui pügamisel“. Villa teke on siiski osa lambakasvatusest, ehk vill kasvab lambale selga, mitte ei muutu villaks siis, kui hakatakse lammast pügama. Pügamist võib vaadata kui lambakasvatuse ühte osa, kuna lambaid peab pügama olenemata sellest, mis villaga edasi tehakse. Eestis võetakse kasutusele kõigest 10% lambavilla ja 90% hävitatakse: põletatakse või maetakse maha. Üksikud tublimad kasutavad seda multšiks[1]. Müües villa edasi oleneb hind paljudest asjaoludest nagu kogus, puhtus, transport jne."

🐑Kuukiri "Lammas ja Kits" arhiiv

🐑Eesti lambakasvatajate selts, villa töörühm. Villa ja villatööstuse arengukava 2016-2036

🐑Anneli Ärmpalu-Idvand. Jüripäevaks kuub ja mihklipäevaks kasukas.-Maaleht, 28.02.2012
"Kihnu maalammas põlvneb uluklambast muflonist ja kuulub Põhja-Euroopa lühisabaliste aborigeensete lammaste rühma. Ta on pidamis- ja söötmistingimuste suhtes vähenõudlik, tal on tugev vastupanuvõime haigustele ja parasiitidele ning ta on täielikult kohanenud Eesti kliima ja maastikuga – siin on tema kodu olnud juba aastatuhandeid."

🐑Wool economy in the Ancient Near East and the Aegean : from the beginnings of sheep husbandry to institutional textile industry. Oxbow Books, Limited, 2014

🐑H. Paris. Materjaliõpetus. I raamat. Lk. 40-52

🐑Veera Vallinheimo. Das Spinnen in Finnland

🐑Marju Reitsak. Lambavill sobib katma kasvuhoonemulda.-Maakodu, 05.06.2014



🐑Bell Simon. Lambad ja maastik : koondaruanne
"Käesolev aruanne annab ülevaate sellest, kuidas on lambakasvatus mõjutanud Euroopa maastikku CANEPALi projektis osalevate riikide vaatenurgast. Loomulikult ei käsitleta kõiki Euroopa maastikke, vaatluse alla võetakse mõned peamised piirkonnad"

🐑Idufirma päästab lambavilla prügimäele sattumisest (Lambavillajääkidest pakkematerjali tegev ettevõte Woola pälvis aasta uustulija tiitli, selle asutaja aga stereotüüpide murdja oma).-Maaelu, 15.01.2021

🐑Viljandi kultuuriakadeemia uurib koos Norra ülikooliga, kuidas lammaste villa võimalikult otstarbekalt kasutada.- Vaba Eesti Sõna
"Et eri lambatõugudel on väga erinev vill, on tähtis katsetada ja teha uuringuid, kuidas seda kõige eesmärgipärasemalt kasutada. «Selles projektis keskendume just tekstiilidele ja püüame leida rakendust kvaliteetsemale kiule. Kui tekstiiliõpilased astuvad tööellu, oskavad nad kohalikku lambavilla paremini väärtustada ja seda eesmärgipärasemalt kasutada,» selgitas projekti eestvedaja."

"Hellamaa külamajas toimus esmaspäeval keskkonnaameti eestvedamisel lambavilla väärindamise nõupidamine, kus räägiti villa kasutamisest ehitusmaterjalina ja pakuti välja idee, et jäätmejaamade juurde võiks luua lambavilla kogumispunktid."

🐑Anette Parksepp. Mis juhtus lambavillaga? : Eestis visatakse 90% villa ära või maetakse maha (Lambavill on täiuslik materjal, kuid ometi vajunud unustuse hõlma. Tekstiilikunstnik Katrin Kabun püüab ta sealt uuesti välja sikutada.).-Eesti Päevaleht, 17.10.2019

"Villa füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad villa peenus, pikkus, tihedus, puhtus, säbarus, tugevus (kandejõud), venitatavus, vetruvus, vormitavus, ühtlikkus, läige, värvus ja niiskus. Käesolevas töös käsitletakse nendest kõige tähtsamaid peenust, pikkust, tihedust, säbarust ja puhtust."

🐑Ants Ilus, Heino Kees. Lammas katab, lammas toidab. Edasi, 15. veebr. 1979
"Arheoloogiliste leidude ja kultuurisäilmete põhjal arvatakse, et meie mail on lambaid kasvatatud juba 2000 aastat e. m. a. Eestis on kohanimesid, mis seotud lamba või jääraga (Lammasküla Rakvere rajoonis, Jäärja asundus Valga rajoonis, Oinapalu Võru rajoonis Vana-Roosa lähedal, Pässula küla Rakvere rajoonis jne.)..."

VEEBILEHEKÜLGI

Ingliskeelne lühike ülevaade eesti maatõugu lambast ja lambavillast. Põhineb Kristjan Jaama poolt kirjutatud algallikatel.

👀MTÜ Maadjas. MAALAMMAS 
MTÜ Eesti Maalamba Ühingu veebilehekülg eesti lambast läbi aegadega.

🐑Kihnu maalammas - Kihnu maalamba selts aastast 2021. 
Veebilehekülg Kihnu maalamba ajaloost, tõust ja seltsi tegemistest

🐏Kihnu maalambakasvatajate selts - seltsi kodulehekülg, kus saadaval uudised, artiklid, fotogalerii Kihnu lammmastest

👀Swedish Wool - tiger of Sweden

👀 Kelly Bastone. Good gear: from wasted wool  to wearable warmth. February 6, 2020.

👀 Wools second life. Suston Magazine

👀Tone Tobiasson. Wool, yarn and beyond. Issuu



TEADUSALLIKAID LAMBAST JA LAMBAVILLAST

🐏Tamm, Liisi. Kohaliku lambavilla kasutamine elamusrõiva disainiprotsessis kampsunite kollektsiooni näitel : lõputöö. VAATA

🐏Merko Vaga. Lammaste käitumise ja heaolu uuringud aastaringse väljapääsuga vabapidamisega mahetootmisfarmis. [Magistritöö, EMÜ, 2011] VAATA

🐏Eve Rannamäe. 3000 aastat lambaid Eestis: zooarheoloogiline leiuaines ja emaliinide geneetiline mitmekesisus.-Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat, 2016. VAATA

🐏Alsborn, N. M. (2022). Meeting the material halfway. Exploring material affordances in Norwegian Old Spæl Sheep spring wool using felting as technique. VAATA

🐏Walton, P. (1988). Dyes and wools in Iron Age textiles from Norway and Denmark. Journal of Danish Archaeology, 7(1), 144-158. VAATA

🐏Sigaard, A. S., & Haugrønning, V. (2021). WOOLUME: Mapping the market for acoustic and sound absorbing products made of wool. VAATA

🐏Jørgensen, L. B., & Walton, P. (1986). Dyes and fleece types in prehistoric textiles from Scandinavia and Germany. Journal of Danish Archaeology, 5(1), 177-188. VAATA

🐏Gleba, M. (2014). Sheep to textiles: approaches to investigating ancient wool trade. Harrassowitz. In Dross-Krupe, K. Harrassowitz, Textile Trading and Distribution in Antiquity - Textilhandel und -Distribution in Der Antike. [Book chapter] VAATA

🐏Hill, J. (2022). Wool you look at that? Sheep wool pellets as fertilizer in container-grown crops with short cultivation time.VAATA

🐏Korjenic, A., Klarić, S., Hadžić, A., & Korjenic, S. (2015). Sheep wool as a construction material for energy efficiency improvement. Energies, 8(6), 5765-5781. VAATA

🐏Kobiela-Mendrek, K., Bączek, M., Broda, J., Rom, M., Espelien, I., & Klepp, I. (2022). Acoustic Performance of Sound Absorbing Materials Produced from Wool of Local Mountain Sheep. Materials (Basel, Switzerland), 15(9), 3139. VAATA

🐏Chavan, D. S., Singh, A., Sankpal, J., & Raj, R. (2017, August). Fabrication of wind turbine from sheep wool. In 2017 International Conference on Energy, Communication, Data Analytics and Soft Computing (ICECDS) (pp. 3099-3103). IEEE. VAATA TÜ võrgus

🐏Uusitalo, V., Kuokkanen, A., Grönman, K., Ko, N., Mäkinen, H., & Koistinen, K. (2019). Environmental sustainability assessment from planetary boundaries perspective–A case study of an organic sheep farm in Finland. Science of the total environment, 687, 168-176. VAATA

🐏Vajanto, K. (2013). Fibre analysis of Late Iron Age, Early Medieval and modern Finnish wools. Fennoscandia Archaeologica, 30, 81-94. VAATA

🐏Räisänen, R. (2019). Promoting Finnwool with Green Production and Sustainability: Aspects from the Past to the Future, from Crafts to Industry. Textile, 17(3), 259-276. VAATA TÜ võrgus

🐏Puntila, M. L., Mäki, K., & Nylander, A. (2007). Genetic parameters for wool traits in Finnsheep lambs. Agricultural and food science, 16(2), 124-135. VAATA

🐏Emma K Doyle, James W V Preston, Bruce A McGregor, Phil I Hynd, The science behind the wool industry. The importance and value of wool production from sheep, Animal Frontiers, Volume 11, Issue 2, March 2021, Pages 15–23 VAATA

🐏Klepp, I. G., Tobiasson, T. S., & Bandlien, C. B. (2010). A fresh look at wool. Retrieved from The Textile Instiute Centenary Conference. Textiles: a Global Vision. 3-4 November 2010, Manchester, UK VAATA

🐏Klepp, I. G., Tobiasson, T. S., Haugrønning, V., Vittersø, G., Grøva, L., Kvingedal, T., ... & Kubberød, E. (2019). KRUS final report: Enhancing local value chains in Norway. VAATA

🐏Hebrok, Marie, Krepp, Ingun Grimstad, Tobiasson, Tone Skårdal... (2012). Valuing Norwegian Wool : Rapport. VAATA

🐏Moe, T. R., & Furenes, M. L. (2022). ​​ Reassessment of the Norwegian wool value chain using circular economic principles (Master's thesis, University of Agder). VAATA

❗🐏Lind, M. F. (2021). Spinning wool on Kihnu Island: The ecology of heritage sheep and textile crafts. FormAkademisk, 14(2). VAATA

🐏Lind, M. F. (2020). Handspinning Tradition in the United States: Traditionalization and Revival. Journal of American Folklore, 133(528), 142-164. VAATA TÜ võrgus

🐏Martin, M., & Herlaar, S. (2021). Environmental and social performance of valorizing waste wool for sweater production. Sustainable Production and Consumption, 25, 425-438. VAATA TÜ võrgus

🐏Kabun, Katrin (2017). Jääkvill : kasutamata ressursist interjöörilahenduseni : magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia. VAATA

🐏Ekberg, J., & Torvinen, A. I. (2022). Comparative study between wool certifications and Swedish legislation-perspective on Swedish wool. VAATA

🐏Eliis Paulus. Lambakasvatusele lisaväärtuse andmise võimalused tootearenduse kaudu Manni OÜ-s : bakalaureusetöö. VAATA

🐏Kärt Kenk. Optimaalseima tootmisahela leidmine villaseid lasteriideid tootvale väikeettevõttele : diplomitöö. VAATA

🐏Maarja Koppelmaa. Vähemväärtusliku lambavilla vermi- ja tavakompostimise võrdlus : magistritöö. VAATA

🐏Maarja Soolo. Alpakavillaste lõngade ja tööproovide omaduste määramine ning võrdlus lambavillaga : magistritöö. VAATA

🐏Ketelin Makienko. Põllumajanduses kasutatavate villapelletite omadused ja tootmise tehnoloogia : bakalaureusetöö. VAATA

🐏Taive Peedosaar. Rõivakanga kudumiseks sobilike lõngade valmistamine Tennovaino lambakarja villade näitel: seminaritöö. VAATA

🐏Muzakko, Ülle. (2017). Eesti villavabrikute tegevus aastal 2017: tooraine, töötlemine ja valmistoodang : seminaritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia VAATA


Meeri Lessel (Luts) oma maja hoovis lammast kallistamas EAA.5266.1.1256.74 (AIS)





at
Location: Viljandi, Viljandi maakond, Eesti

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)